Sisu:
\nEbas\u00f5bralikku teenistusruumi hakkas paistma p\u00e4ike. Tema kiirtes l\u00f5id s\u00e4rama tolmuk\u00fcbemed nii \u00f5hus kui ka m\u00f6\u00f6blil.
\nAinult verisel kirvel, mis oli poolenisti kaetud linaga, ei olnud tolmu.
\nNoor vahtmeister vaatas l\u00e4bi keerlevatest ning s\u00e4ravatest tolmuk\u00fcbemetest eesriide, l\u00e4bi lehviva kollaka kardina v\u00e4ljakule. \u00abJuba tulevad,\u00bb \u00fctles ta.
\n\u00abKes?\u00bb k\u00fcsis \u010carda. Ta ootas pargist tulevat r\u00fchma ja h\u00fcppas l\u00e4bematult p\u00fcsti.
\n\u00abSeltsimees leitnant. Koos Kol\u00e1\u0159iga.\u00bb
\n\u00abMinge neile vastu. Ma tahan j\u00e4\u00e4da Kol\u00e1\u0159iga kahekesi.\u00bb <\/p>\n
Oma l\u00fchikeses autobiograafias kirjutab autor j\u00e4rgmist:
\n\u00abOlen s\u00fcndinud 1930. aastal N\u00e1chodis, Kirde-T\u0161ehhia v\u00e4ikeses t\u00f6\u00f6stuslinnas, mis asub \u00fcsna riigipiiri l\u00e4hedal. Selles linnas k\u00e4isin ma algkoolis ja l\u00f5petasin kaubanduskeskkooli, mida tollal kutsuti kaubandusakadeemiaks. Suurt m\u00f5ju avaldas mulle kohalik teater, nii et otsustasin p\u00fchendada oma elu teatrikunstile. Seep\u00e4rast siirdusingi \u00f5ppima Prahasse Muusikakunsti Akadeemia teatrifakulteeti, mille l\u00f5petasin aastal 1953. \u00d5ppisin eesk\u00e4tt teatridramaturgiat ja lavastamiskunsti, diplomile m\u00e4rgiti mulle erialaks kuuldem\u00e4ngude lavastaja.
\n\u00dcli\u00f5pilasp\u00f5lves ma kirjutasin v\u00e4he ja \u00fcsnagi menutult. M\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rivad ainult kaks muinasjuttu, mis l\u00e4ksid eetrisse, kui ma oma \u00fcli\u00f5pilasp\u00f5lve viimasel aastal t\u00f6\u00f6tasin stuudios re\u017eiss\u00f6\u00f6ri\u00f5pilasena.\u00bb <\/p>\n
J\u00e4rels\u00f5na: Leo Metsar<\/p>\n
Originaali pealkiri: Smrt talentovan\u00e9ho \u0161evce<\/p>\n
M\u00e4rks\u00f5nad:
\nt\u0161ehhi
\nilukirjandus
\nkriminaalromaanid<\/p>\n
Sari: Mirabilia<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"