Ingrid M\u00f6lleri raamat \u201cMaja kanali \u00e4\u00e4res\u201d kuulub \u017eanrisse, mida tavaliselt m\u00e4\u00e4ratletakse biograafilise romaanina v\u00f5i siis lihtsalt jutustusena kunstnikest. Niisiis ei sea raamat endale eesm\u00e4rgiks anda meile t\u00f5est pilti Vermeer van Delfi elust ja loomingust. On selge, et k\u00f5ik dialoogid \u2013 olgu siis Vermeeri vestlused Pieter de Hoochiga ja raamatutr\u00fckkal Jacob Dissiusega, vaidlused P\u00fcha Luuka gildis v\u00f5i kunstniku abikaasa Catarina sisemonloogid, on puhtalt autori fantaasia vili. Vermeer kuulub kunstnike hulka, kelle kohta dokumentaalset materjali on \u00fcldse \u00e4\u00e4rmistelt napilt \u2013 seega jutustuse ainestik paratamatult suvaline rekonstruktsioon. Siiski on raamatu autor p\u00f5hilise s\u00fcndmustiku \u00fclesehituses kasutanud maksimaalselt teadaolevat dokumentaalselt kinnitatud faktistikku. V\u00f5ib \u00f6elda, et nende faktide k\u00fclge ongi jutustuse kunstiline ballast kasvatatud. T\u00e4nu n.\u00f6. faktoloogilisele karkassile annab autor k\u00fcllalt t\u00f5ep\u00e4rase pildi kuulsa \u201cDelfi sfinksi\u201d \u00fchest elul\u00f5igust. I. M\u00f6lleri teos on muidugi ilukirjanduslik, mida ei saagi hinnata l\u00e4htudes kunstiajaloolisest aspektist (raamatu kirjandusliku v\u00e4\u00e4rtuse anal\u00fc\u00fcs ei kuulu siinse j\u00e4rels\u00f5na \u00fclesannete hulka), kuid ilmselt aitab j\u00e4rgnev Vermeeri elu ja loomingu l\u00fchi\u00fclevaade lugejal paremini orinteeruda ajaloolise t\u00f5e ja kunstit\u00f5e vahekordades. \u2026<\/p>\n
illustreeritud mitmete v\u00e4rvireprodega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"