Eesti põrgute lood

Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid kasutatud keldri või laona.

Aja jooksul on mõnedki liivakivisse uuristunud või uuristatud põrgukoopad sisse langenud ning nende omaaegsest toredusest saab aimu vanu fotosid vaadates või rahvapärimusel põhinevaid tekste lugedes. See raamat viib huvilised rändama põrgupärimusega seotud paikadesse. Kohad vajavad lugusid ja inimesi, kes neist jutustaks, sest ainult nii püsivad kohad ja nendega seotud lood elus ja mälus ka siis, kui maastik ise on muutunud.

Folklorist ja kultuuriloolane MARJU KÕIVUPUU on Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur. Ta on uurinud inimese ja loodusmaastiku suhteid ning kultuuripärandit, samuti surmakultuuri ja rahvameditsiini.
Kõivupuu on alaline külaline paljudes kultuuri ja folkloori teemalistes tele- ja raadiosaadetes ning kuulub esimese naisena “Mnemotuurniiri“ võistkonda. Ta on avaldanud hulga raamatuid, sealhulgas “101 Eesti pühapaika” ja “Eestlase eluring”