Kadakas on mitmekülgne taim, mida kasutatakse ilu-, maitse- ja ravimtaimena. Ravimiseks korjatakse marikäbisid, mis on rahvasuus rohkem tuntud kui kadakamarjad.
Harilik kadakas (Juniperus communis) kasvab tihti mereäärsetel aladel ja karjamaadel, aga ka metsas, nõmmel ja loopealsel. Enamasti kasvab see kuni kolme meetri kõrguseks, harva ka kuni kümne meetri kõrguseks. Üks legend räägib, et ennevanasti olnud kadakas suur puu, aga kuna Jeesuse hukkamise rist tehtud kadakast, jätnud Looja karistuseks selle eest kadaka tagasihoidlikuks põõsaks. Kadakas olla pärimuse järgi ka kõige vanem teiste puude seas. Usutakse, et pikne ei puutu ja torm ei kõiguta kadakat, kuna ta on ristimärgiga kaitstud. Kadakas ei külmu kunagi, tema järgi saab ennustada ilma, tema puit on ülimalt vastupidav, sest kadakas kasvab aeglaselt. Kadakamarjade tervendavast toimest rääkiv pärimus ulatub kaugesse minevikku. Kõik, mis on taimeriigis püha, on enamasti ka kasulik. Kadakamarjateed või -tõmmist pruugiti diureetikumina (ajab kehast liigse vee välja), sapikivide lahustamiseks, neeru- ja põiehaiguste korral, seedimise kergendamiseks ja gaasivalude vastu, kõhukinnisuse korral, hingamisteede haiguste ja higistamapaneva vahendina külmetuse korral, kui hääl on ära, ja kui laps teeb öösel voodisse. Tõepoolest – kadakamarjad on üks tugev ja viirusi tõrjuv vahend. Kõige rohkem on kadakamarju kasutatud diureetikumina ehk ülemäärast vett väljutava vahendina, aga ka hingamisteede puhastajana. Kadakamarjad suudavad liigestest välja viia sinna kogunenud kusihappesooli ning on seepärast leidnud kasutust ka podagra- ja reumavalude leevendaja ning põletiku vähendajana. Marjadest on abi saanud seedehäirete, sh kõhukinnisuse käes vaevlejad. Kadakamarjadel on antiseptiline ja põletikuvastane toime, mis on eriti tõhus kuseteede nakkuslike põletike korral. Kuna kadakamarjadel on organismist vett väljutav ehk diureetiline toime, siis on marjadest valmistatud tõmmist kasutatud rahvameditsiinis ka tursete vähendamiseks. Samuti võib tõmmist kasutada kurgu kuristamiseks, see hävitab hästi mikroobe ja aitab võidelda halva hingeõhu vastu. Marju näriti suus halva hingeõhu vastu. Arvatakse, et üks kadakamari päevas aitab ära hoida viirushaigused. Välispidiselt on marjade tõmmist või kadakaõli pruugitud nahahaiguste raviks, tursete puhul on tehtud kompressi. Teadusmeditsiin tunnistab kadakamarja ravitoimet ja rahvatarkust, kuid hoiatab, et kestval kasutamisel (kauem kui nädal) ärritab neerukudet. Täiesti vastunäidustatud on kadakamarjad seedekulgla haavandite, soolepõletike ning neeruhaiguste puhul, samuti raseduse ajal.
Tõmmise valmistamiseks võtke kaks teelusikatäit kuivatatud kadakamarju ühe tassitäie keevkuuma vee kohta ning laske neil kuumas vees seista kuni tund aega. Tursete korral võiks tõmmist võtta kolm supilusikatäit enne söömist. Tõmmis on sisuliselt kangem ja kauem tõmmanud tee, mistõttu seda tarvitatakse korraga väiksemas koguses.
Maitseainena kasutamisel tuleks tugevama maitse saamiseks marjad uhmris peenestada. Kadaka marjadel on mõnus puine ja vaigune aroom, maitselt on neil mõrkjas varjund ning ka mõnevõrra magus mekk. Kadakamarja erilise lõhna, maitse ning tervendava toime taga on hulk väärtuslikke eeterlikke õlisid. Oma osa annavad ka mõru- ja parkained, orgaanilised happed ja suhkrud. Kadakamari sobib suurepäraselt ulukiliha, sealiha, looma- ja lambaliha maitsestamiseks. Purusta marjad uhmris ja kasuta neid marinaadides, hautises, kastmetes, grillitud lihal. Proovi ka köögiviljadega! Skandinaavias kasutatakse kadakamarja just uluki- ja linnuliha maitsestamiseks – see andvat lihale selge ja esilekerkiva maitse.