Leedriõied 30g

3,50 

Bulgaariast

Germaanlaste uskumuse kohaselt on leedripõõsas viljakusjumalanna Freya elupaik. Musta leedrit armastati istutada maja lähedale, sest see pidavat pererahvale õnne tooma ja meelitama ligi häid vaime. Samal arvamusel olid ka vanad roomlased ja kreeklased. Ristiusu pealetungi ajal sai leedripõõsas negatiivse tähenduse. Järsku hakati arvama, et leedri istutamine hoonete lähedusse toob halba õnne ja meelitab ligi nõidu. See tõlgendus anti põõsale arvatavasti selleks, et õõnestada uskumusi, mis olid vastuolus kristliku maailmakäsitlusega.

3 laos

Must leeder (Sambucus nigra) on meeldivalt aromaatsete õitega põõsas, mis Eestis looduslikult väga levinud ei ole.

Peamiselt tarbitakse leedripõõsa õisi ja marju, aga kindlasti pärast kuumutamist. Toorelt on marjad mürgised, sest taime seemned ja rohelised osad sisaldavad sinihapet. Marjade küpsemisel ja õite kuivatamisel mürkainesisaldus väheneb. Siiski on rasedatel ja imetavatel emadel parem taime õite ning marjade tarbimist vältida.

Lõhnavaid nektaririkkaid leedriõisi on hea lisada kurguvalu leevendavatesse ja organismi turgutavatesse teesegudesse, sest leedriõites leidub eeterlikke õlisid, mis alandavad hästi põletikke. Samuti võib lõhnavaid õisi kasutada koide ja muude putukate tõrjeks. Õitest valmistatud tee on higistamist soodustav, uriinieritust suurendav ja põletikuvastane. Suurendades bronhilima eritumist, aitab ta leevendada köha ning kurgu kuristamine õieleotisega ravib kurgu limaskesta põletikku. Leedriõitest ja nõgeselehtedest (Utrica dioica) teesegu sobib allergilise nohu ja heinapalaviku leevendajaks.

Musta leedri õied sisaldavad glükosiid sambunigriini, bensaldehüüd sinihapet, rutiini, eeterlikke õlisid (kuni 32%), orgaanilisi happeid (askorbiin-, kofeiin-, õun-, palderjan-, klorogeenhapet), parkaineid, vitamiin E.