Postkaart Artemis

4,00 

Tugeva tahtejõu ja väega Artemis oma surmavate nooltega on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse– ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, üks Olümpose 12 jumalast.

4 laos

Tootekood: 3838 Kategooriad: ,

Suurepärane kaart kollektsionääridele.
Kaart on pakitud tsellofaani, kaasas temaatiline illustreeritud ümbrik. Seest tühi.  Vaba ruum oma sõnumi kirjutamiseks.
Trükitud taimse õli baasil loodussõbralike värvidega.
12,1 cm x 17,1 cm

Tugeva tahtejõu ja väega Artemis oma surmavate nooltega on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse– ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, üks Olümpose 12 jumalast.

Ta on Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Üks kuulus lugu räägib, et kaksikud lasid oma nooltega surnuks kõik 14 Niobe  last karistuseks Leto põlgamise vastu. Artemis sündis Deelose saarel. Ükski maapaik ei söandanud Letole sünnitamiseks kohta anda, sest Leto oli lapsed saanud Zeusiga väljaspool abielu ja kõik paigad kartsid Zeusi naise Hera viha. Pealegi oli Hera saatnud Letot jälitama kohutava koletise Pythoni. Ainult Deelos, mis oli seni olnud ujuvsaar, oli lõpuks nõus. Tänutäheks jäi saar pärast seda kindlalt paigale ja Apollon rajas saarele pärast Pythoni tapmist oma templi. Kahe jumala sünnisaarena sai Deelos kreeklaste seas üldiselt austatud paigaks. Sünnipaiga, Deelosel asuva Kynthose mäe järgi nimetati teda ka Kynthiaks.
Artemis oli neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Tema sümbolid on vibu ja nool.  Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema puuks peeti küpressi. Artemise saatjaiks olid nümfid.

Artemises oli paljude, sealhulgas kreekakeelsete rahvaste jumalate jooni. Paljus sarnanes tema kultus puukultusega. Kuna tema vend Apollon oli päikesejumal, siis nimetati Artemist kuujumalaks ja samastati Selenega. Apollonit kui päikesejumalat kutsuti Phoiboseks, seetõttu kutsuti Artemist kui kuujumalat Phoibeks. Teda peeti ka vooruse-, taimekasvu- ja viljakusjumalannaks. Lisaks peeti teda abielu sõlmimise ja sünnitusjumalannaks.  Kuna ta ei abiellunud, oli ta laste kaitsejumalanna, alati saatjaks hirv ja muud talle armsad loomad. Temaga samastati ka nõidusejumalannat Hekatet ja teda seostati ööpimedusest tuleva hirmuga.

Niisugust vastuolu selgitati lõpuks niimoodi, et Artemis on kolme palgega. Taevas on ta Selene, maa peal Artemis ning allmaailmas ja öösiti ka maa peal Hekate.

Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. Seetõttu kaitses ta teisi amatsoone ja nümfe. Kui näiteks Alpheios jälitas Arethusat ja Arethusa palus end päästa, siis moondas Artemis ta allikaks

Artemisele oli pühendatud Keryneia hirv, kelle elusana äratoomine oli üks Heraklese vägitöödest. Heraklese abiga tappis ta hiiglaste lahingus  hiiglase Grationi.